Kiibistamine ja lemmikloomaregistrisse kandmine

Igale vastutustundlikule loomaomanikule on oluline, et tema lemmikloom on identifitseeritav.

Mikrokiibiga saab märgistada igat liiki ja igas vanuses loomi. Kiipe on olemas mitmes suuruses ja see valitakse looma suuruse järgi. Kiip süstitakse süstlalaadse instrumendiga loomale naha alla kaela vasakule poolele või turja naha alla abaluude vahele.. Kiibistamine ei ole valulikum kui muu süstimine, näiteks vaktsineerimine.

Kipp pole käega katsumisel tunda ja seda saab lugeda ainult spetsiaalse kiibilugejaga.

Üldjuhul peab kiip vastu kogu looma eluaja. Võib juhtuda, et kiip liigub naha alla teise kohta, kuid see ei mõjuta tema töötamist. On olnud erandlikke juhuseid, kus kiip on lakanud töötamast. Seetõttu võiks alati, kui külastatakse veterinaari, igaks juhuks lasta ka kiip üle kontrollida, siis on kindel tunne, et kõik on korras. Kui kiip on lakanud töötamast, tuleks paigaldada uus kiip ja see ka uuesti registrisse kanda.

Mis on lemmikloomaregister?

Eestis on kolm registrit, kuhu lemmikloomi kantakse. Lemmikloomaregistritesse saab kanda igat liiki lemmikloomi. Kiibinumber registreeritakse ja sellega seotakse lemmiklooma omaniku andmed.

• Lemmikloomaregister LLR (llr.ee) on üle-eestiline lemmikloomade register, mille kasutajateks on omavalitsused, veterinaarid, varjupaigad, MTÜ-d jne. See on kohustuslik register mitmetes omavalitsustes, näiteks Tallinnas, Pärnus, Kuressaares jne.
• Eesti Väikeloomaarstide Seltsi teenus lemmikloomade omanikele ja omavalitsustele on Eesti Lemmikloomaregister (lemmikloomaregister.ee). See register on seotud üle-euroopalise registriga Europetnet, mis võimaldab reisil kaduma läinud looma omanike kiiret leidmist kogu Euroopast.
• Tõukoerad on kantud lisaks Eesti Kennelliidu registrisse (register.kennelliit.ee). Tõutunnistust ei väljastata kiibistamata/märgistamata tõukoerale ja müüa tohib ainult kiibistatud tõukoerakutsikaid.

Lemmiku otsimine registri kaudu on kõikidele kättesaadav. Otsingukasti tuleb sisestada kiibinumber ja siis kuvatakse ekraanil looma liik ning nimi ja loomaomaniku kontaktid (nimi ja telefoninumber).

Kuidas saavad andmed registrisse?

Registrisse kandmata kiibist ei ole mingit kasu, sest number üksi ei ütle mitte midagi.

• Portaalis LLR (llr.ee) saab loomaomanik kiibitud lemmiku ise tasuta registreerida, tutvuda oma registreeritud looma(de) andmetega ja uuendada kontaktandmeid. See on eriti oluline, kui muutub telefoninumber, mille kaudu omanikuga ühendust võtta. Portaali kasutamiseks on vajalik ID-kaart. Lisaks saavad andmeid sisestada ja vahetada registriga liitunud omavalitsused, veterinaarid ja varjupaigad.
• Veterinaaride poolt kiibistatavate loomade puhul tuleb küsida, kas teenus sisaldab andmete kandmist registrisse või tuleb see lisaks tellida.
• Tõukoerad kannab Eesti Kennelliidu registrisse Kennelliidu töötaja.

Kui  loom on juba kiibitud ja on teada kiibi number, siis saab igaüks kontrollida, kas tema andmed on registris. Kui otsing tulemust ei anna, siis on viimane aeg ise oma andmed registrisse kanda.

Milliseid lemmikloomi kiibistatakse?

Normaalseks peetakse, et tõukoerad ja -kassid kiibistatakse ning neile vormistatakse lemmikloomapassid. Segavereliste ja ketis peetavate koerte puhul arvamus muutub. Ei kett ega segaverelisus hoia looma kodus. Samuti arvatakse, et toakassi ei pea kiibistama. Ei ole harvad need juhused, kus muidu toas elanud kass on läbi akna ennast õue pressinud ja ära kadunud. Omaniku mure kadunud lemmiku pärast on suur, aga kui loomal kiip puudub, siis on teda raske ruttu koju tagasi aidata.  Siia nimekirja võib lisada ka küülikud ja tuhkrud, kes aeg-ajalt jalutama satuvad.

Miks on kiibistamine väga oluline?

Kiip aitab kodust eksinu kiiremini koju. Ainult kiibist ei piisa. Andmed peavad olema kantud lemmikloomaregistrisse. Lemmiklooma kiibistamine näitab hoolimist ja omaniku vastutustunnet. Kiip võib aidata ka kulutusi vähendada nii omavalitsustel kui ka looma omanikel, sest lemmikud jõuavad rutem koju tagasi.

Varjupaikadesse ja teistesse loomi abistavatesse organisatsioonidesse jõuab igal aastal mitmeid tuhandeid loomi, kes on koduteelt eksinud või omaniku poolt hüljatud ning suurema osa nendest moodustavad kassid. Lemmikloomad on  pereliikmed ja pole vahet, mis liiki nad on.  Lemmiklooma varastamise puhul on kiip see, mis ütleb, kes on looma tegelik omanik. Lisaks võib registreeritud kiip aidata lahendada õiguslikke vaidlusi, mis tekivad omandisuhte pinnalt.